Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Pranglit on esimest korda mainitud 1387 (Rango) arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalurid ja hülgekütid. Prangli saar eestistus 17. sajandil saar kuulus Kallavere mõisale, 1397-1549 Maardu mõisale, seejärel aastani 1847 Haljava mõisale, 1847-99 haldasid Pranglit ja Aksit kui poolmõisu Tallinna kaupmehed Girard de Soucantonid. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu viis korda: kui Gustav Vilbaste andmeil [1] elas möödunud sajandi algul siin 700–800 inimest, 1934. a. elas saarel 469 inimest, siis 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Praegusel ajal elab saarel aastaringselt vähem kui 100 inimest.
 Inimeste ja eriti kariloomade arvu vähenedes on oluliselt muutunud ka saare loodus.   Möödunud sajandi algul valitsesid siin avamaastikud [1], nüüd katab endisi hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik.
 Kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele. 

[1] Vilberg, Gustav 1924 . Kodumaal rännates III. Eesti Kirjastus Ühisus, Tallinn.

Kui tead midagi Prangli saare ajaloo kohta lisada siis kirjuta meile: info@prangli.com