foto Mart Arrak

/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/

Tekst mis asub "Eestiranna" kalmistul.

Siinse kalmu tekkeloost

 Eesti rahva hävitamise eesmärgil alustasid okupandid eestlaste sundkorras Venemaale küüditamist ka mobilisatsiooni sildi all.
 Viimaste Venemaale saadetute (17 laeva karavanis) oli ka Eesti suurim kaubalaev A/L "Eestirand" pardal 3600- 4000 mobiliseeritut, lisaks 23. aug. varahommikul viimastena laevale toodud 34 Eesti reservohvitseri, kes olid varem tapikorras Venemaale saadetuist kuidagi maha jäänud.
 A/L "Eestirand" väljus Tallinna reidilt 24. aug. 1941. kell 10. Jõudes Keri tuletorni kohale tuli saksa lennukite poolt tugev õhurünnak ja kell 15.15 sai A/L "Eestirand" kaks tabamust, üks pomm langes teise trümmiluugist sisse, läbis laeva ja lõhkes põhja all. Teine pomm lõhkes lastiruumis asbestkottide ja inimeste keskel, mattes rusude alla ja tappes kapteni arvates 40-50 meest. Laeval tekkis paanika, vesi tungis trümmi, laeva vöör hakkas vajuma, ahter tõusma. Inimesed hüppasid kabuhirmus merre, teised pildusid tekile lastitud planke vette tabades varem vettehüppanuid. Paljud haarasid lauad ja hüppasid koos lauaga, saades suuri põrutusi ja jäädes eelemärkusetuks.
 A/L "Eestirand" kapten Boris Nelke peatas laeva ja koos venelasest politrukiga käisid Keri tuletornis Tallinnasse telefoneerimas, kuid vaatamata laeva rasketele vigastustele anti käsk Leningradi poole edasi sõita. Kell 18.15 toimus teine rünnak Soome tunnustega lennuki poolt, kes viskas ilmselt tahtlikult neli pommi laeva kõrvale, piloot andis märku sõita Prangli suunas.
 Teine õhurünnak tekitas uue paanika. Mehed nõudsid randa viimist, kuid vastuseks avas politruk koos vene madrustega käsigranaatide kasti. Ähvardustest siiski kaugemale ei mindud. Paanikat ja laeva vajumist nähes, viis kapten Boris Nelke omavoliliselt inimeste ja laeva päästmiseks A/L  Eestiranna Prangli saare randa kuhu jõuti 24. aug. 1941. kell 20.30.

Järgmisel päeval 25. aug. pommitas üks saksa lennuk veelkord rannast umbes 300m. kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit tabanud pommi panid laeva põhjale istuma, kus seisis kuni 1946. aastani, mil pukseeriti Tallinna Kopli lahte ja lammutati vanarauaks.
 Siia Prangli saare liivakaldale rajati "Eestiranna" kalmistu. Nelja meetri kõrgusele lihtsale puuristile paigutati laeva päästerõngas ja tekst "Eestirand" 24.08.41.
Esimesel päeval maeti Jaan Erm Tallinast ja 13 tundmatut (puudusid dokumendid) samuti toodi

laevast ja maeti mitu kotitäit pommi poolt purustatud inimjäänuseid.
 Matusetalituse pidas Haapsalu õpetaja Kütt. Hiljem uhtus meri veel laipu välja kes samuti

ühiskalmistule maeti.

Andmed pärinevad:

Erukapten M. Gronsbergeri ettekandes Omakaitse staabile (Viibis ise laeval)
Elmar Pettai mälestustest brosüüris "Meresõda Läänemere põhjaosas 1941-44" Stockholm 1988

(Viibis neil päevil Prangli saarel)

Viide wikipediale