http://www.prangli.com/

Kinnisvara

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kui soovid osta või müüa ù
Anna teada oma soovist, kui tahad kohapeal maad kuulata.
z.georgi@gmail.com
Kui ei siis vaata siia [1]

Links:
------
[1]
http://www.kv.ee/ùact=rss.objectsearch&qry=act%3Dsearch.simple%26company_id%3D%26broker_id%3D%26recent%3D0%26deal_type%3D0%26county%3D1%26page_size%3D25%26price_min%3D0%26price_max%3D%26parish%3D0%26keyword%3Dprangli%26price_type%3D1%26orderby%3Dch%26search%3DOtsi%26search_id%3D11535101

Broneerimine

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

BRONEERIMINE
Teenuste kirjeldused leiad Teenused lingi alt.
INIMESTE ARV
PÄEVADE ARV
ALGUSE KUUPÄEV
TEENUSE LIIK

-- Vali siit --
Talumajutus Meresüstamatk
Fotojaht Gepsimine
Jetisafari
Sadamahostel Kaatrisõit
Giiditeenus Jahiga
Pranglile
-- Vali siit -- Talumajutus
Meresüstamatk Fotojaht
Gepsimine
Jetisafari Sadamahostel
Kaatrisõit Giiditeenus
Jahiga Pranglile
ERISOOVID
NIMI
E-MAIL
TEL.

Broneerimine - Täname

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Täname!
Teie broneering on meile teele saadetud ja võtame Teiega
peatselt ühendust!
Thank you !
We have received your booking and would contact you shortly !

Teenused

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Teenused - Transport ja avalikud teenused

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

POSTIPAAT HELGE

/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [1]
Postipaat "Helge" on Prangli saare inimestele põhiline
transpordivahend.
[2]
[3]
Prangli ja Leppneeme vahelise ühenduse kohta saad
täpsemalt teada Viimsi valla lehelt vajutades lingile Postipaadi
sõidugraafik alates 1. aprill 2007 [4] sellelt lingilt leiad
ka kapteni mobiilinumbri kui aga soovid paati tellida väljaspool
graafikut ning teistele väikesaartele helista: 56488127
Kapten Ivar postipaadis
Saare Toidupood
[5]
PRANGLI POSTIPUNKT
T,N,L 10:30-13:30
E,K,R,P suletud
654 0938
PRANGLI TERVISHOIUPUNKT
Telefon: 654 0927
Aadress: 74002 Kelnase
PRANGLI RAAMATUKOGU
E , K - 13.00 - 19.00
T , N - 10.00 - 16.00

654 0911
E-post : astra57@hot.ee [6]
Juhataja : Astra Piirisaar

PRANGLI RAHVAMAJA
E KINNI
T 18.00-21.00
K KINNI
N 16.30-21.00
R 18.00-22.00
L KOKKULEPPEL
P KINNI

Merilin Sepp-Tammsaar 6540921
[7]
PRANGLI P&OTILDE;HIKOOL

MEIE KOOLI USALDUSLIKE SUHETEGA TURVALINE KESKKOND LOOB JA TOETAB
IGATI &OTILDE;PIMOTIVATSIOONI.V&AUML;IKE &OTILDE;PILASTE ARV KOOLIS
SOOSIB &OTILDE;PILASTE VASTUTUS- JA VALIKUV&OTILDE;IME
ARENDAMIST.T&AUML;HTSUSTAME ISESEISVA &OTILDE;PPIMISV&OTILDE;IME
KUJUNDAMIST JA DIFERENTSEERITUD &OTILDE;PPIMIST. &OTILDE;PILASED
SAAVAD OMA AEGA JA KOHUSTUSI PLANEERIDA NING TEADMISI JA OSKUSI
OMANDADA J&OTILDE;UKOHASE KOORMUSE JA &OTILDE;PITEMPOGA.
&OTILDE;PPET&OUML;&OUML;S JA HUVITEGEVUSES ON EESM&AUML;RGIKS
ARVESTADA V&OTILDE;IMALIKULT PALJU &OTILDE;PILASTE V&OTILDE;IMEID JA
HUVISID.

PRANGLI P&OTILDE;HIKOOLI VILISTLASTELE, KES ON SAANUD
V&AUML;IKEKOOLIST KAASA HEAD &OTILDE;PIOSKUSED NING &OTILDE;IGED
V&AUML;&AUML;RTUSHOIAKUD, ON OLNUD HARIDUSTEE J&AUML;TKAMINE
KUTSEKOOLIDES, KESKKOOLIDES JA K&OTILDE;RGKOOLIDES EDUKAS.

HTTP://WWW.PRANGLI.EDU.EE/INDEX.HTML [8]
EELK Prangli Püha Laurentsiuse kabel. [9]
Prangli kabel koos külakalmistuga asub saare lõunaosas,
Lääneotsa külas. Kabel on ehitatud 1848 aastal ja seda
teenib EELK Jõelähtme kogudus.
Jutlusi viib läbi diakon Kalle Rebane.
E-post: kalle.rebane@eelk.ee
Jumalateenistused toimuvad Ülestõusmispühadest
kuni Jõuludeni igal teisel pühapäeval kell 11.00
http://www.eelk.ee/joelahtme
Prangli raamatukogu

Prangli Raamatukogu avatud :
E , K - 13.00 - 19.00
T , N - 10.00 - 16.00

Telefon : 654 0911
E-post : astra57@hot.ee [10]
Juhataja : Astra Piirisaar

Teenused :

- teavikute kojulaenutus -tagastamistähtaeg 1 kuu;
perioodikal 1 nädal
- teavikute kohalkasutus
- printimine ja paljundamine
- interneti kasutamine

Raamatukogu teenused on tasuta.
Prangli Rahvamaja

Rahvamaja hoone on ehitatud omaaegse Kirovi-nim
näidiskalurikolhoosi Prangli osakonna klubina 1954. aastal.
Arhitektuurilt on see ennesõjaaegses maarahvamaja stiilis
kerge puuehitis. Saalis on ca 120 kohta (saarel on praegu ca 150
elanikku!). Taasiseseisvuse algul, 1992, nimetas vallavanem oma
korraldusega selle ümber Prangli Rahvamajaks, rahvamaja
juhatajana alustas mandril tuntud muusikaajakirjanik ja kauaaegne
raadiomees Priit Kuusk.

Tööpuuduse tõttu on noorte osakaal saarel pidevalt
vähenenud (nii ka koolis õpilaste arv).Talvel on kogu
kultuuritöö (kontserdid, tähtpäevade
tähistamine) laste-õpilaste õlul, sest
liiklusolude tõttu (paat 3-4 korda nädalas, tormid,
jää) pole saarele võimalik väljast esinejaid
kutsuda.

Suvekuudel esinevad kontsertidega saare rahvamajas taidlejad
mandrilt (tantsurühmad, näiteringid, pilliansamblid,
solistid jt). On käinud ka kutselisi kollektiive, n.ö.
importkultuuri üritusi toovad samuti mitmesugused suvised
õppe- ja saarega tutvumiskogunemised. Prangli rahvamaja ja
üldse saare huvide toetajatena on saare "patriootidena" abiks
olnud Tunne Kelam, Vardo Rumessen, Eva Lille jt.

Viimastel aastatel on rahvamajas esinemas käinud Tallinna
Linnateater, Von Krahli teater, VAT Teater, Rapla Teatritegemise
Selts, Noorte Kanutimaja rahvakunstiansambel "Meero" (viimased neli
korduvalt), Eesti Raadio laululapsed, trupp "TanzWaal", Joel
Steinfeldt, Raivo Trass, Peeter Volkonski, Tõnu Oja, jmt.

Prangli on osalenud ka rahvusvahelisel kirikumuusika festivalil
(1999. a. kammerduo Liina Saari - Tiit Peterson, 2000. a. Tallinn
Brassi kvintett Prangli kirikus. Alates 1996. aastast on rahvamaja
tänu Viimsi vallavalitsuse toetusele järk-järgult
remonditud ning maja oma siseilmelt ja väljanägemiselt
kaunimaks muutunud.
Prangli rahvamaja tel 654 0921

juhataja Merilin Sepp-Tammsaar e-mail:meryory@hot.ee

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=106
[2] http://www.prangli.com/img/helge.jpg
[3] http://www.prangli.com/img/helge.JPG
[4] http://www.prangli.com/ùid=91
[5] http://www.prangli.com/img/pood.jpg
[6] mailto:astra57@hot.ee
[7] http://www.prangli.com/HTTP://WWW.PRANGLI.COM/IMG/KOOL.JPG
[8] http://www.prangli.com/HTTP://WWW.PRANGLI.EDU.EE/INDEX.HTML
[9] http://www.prangli.com/img/kirik1.jpg
[10] mailto:astra57@hot.ee

Teenused - Kelnase kalasadam

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Mart Arraku foto Kelnase sadamast
[1]

Kalasadam Kelnase külas
Kaardid: EK 302, 504, 507, 608, 610, "Eesti merekaardid" 1. osa
AK 2248, 2225
Kaitstus: Kaitstud kõigi tuulte eest
Maks. pikkus: 15.0 m
Maks. süvis: 2.7 m
Kaikohti: Huvialustele eraldi kaikohti ei ole
Kinnitumine: Poordiga
Navigatsioon: Punkt liitsihil 220.0º - 40.0º (2 Q R)
59º38.50´N; 25º01.20´N. Põhjamuulil on
endine tulepaak (valge metallsilinder) koordinaatidega
59º38.29´N; 25º00.85´E. NW ja E vaheliste
tugevate tuulte korral sisenemine ohtlik.
Raadiotelefon:
Kontaktid: Tel + 372 654 0942
Mob + 372 503 2736
Teenused: Elekter
Haigla/arstiabi 800 m
Jäätmete kogumine
Joogivesi 100 m
Kalasadam
Kohvik/Baar 800 m
Kuivkäimla
Majutus 500 m
Postkast 800 m
Postkontor 800 m
Supluskoht 500 m
Telefon
Telkimiskoht 500 m
Toidukauplus 800 m

täpsemalt infot koos kaartidega leiat siit [2]

allikas http://marinas.nautilus.ee/ [3]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/kelnase.jpg
[2] http://marinas.nautilus.ee/index.php/andmebaasùmarina=16
[3] http://marinas.nautilus.ee/

Teenused - Prangli Fotoretk

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Siin Anneli ja Georgi pildid selle aasta õnnestunud
fotoretkelt
[1]
Fotoretk [2]
29.06-01.07 on kavas kolmepäevane retk Pranglile.
Prangli saarel on teejuhiks Georgi Zanev ja juhendaja fotograafia
alal Jaak Kadak.
Retkel toimuvad praktilised workshopid,kus jäädvustame
õppetöö käigus loodust ja elu ühel Eesti
100 elanikuga väikesaarel.
Õhtul istume lõkke ääres ja
räägime fotojutte. ÖÖbimine telkides Linde talu
õuel.
Retkele koguneme reedel, 29. juuni kell 15.30 Leppneeme sadamas.
Postipaat väljub kell 16.00. Tagasisõit saarelt algab
pühapäeval kell 14.30.
Fotoretk on tasuline,registreerida saab kuni 1.juunini e-postiga
tiina@fak.ee. Infot saab telefonidel 56619193 ja 6419150.
Osavõtutasu 560.- EEK.
Hind sisaldab:
*praktilist fotoalast juhendamist ja workshoppe
*Teejuhti
*Telkimisplatsi
*Kohapeal toitlustus 3x päevas(6 toidukorda)
*Pileteid postipaadile
Telk ja magamiskott peab endal olema. Fotokad kaasa!
Kiirustage registreerimisega, sest kohti on piiratud arvul!
Lisainfo broneeringu kohta:
* Fotoretkele registreerimisel saada e-kiri aadressil tiina@fak.ee
kuhu on märgitud nimi,e-post,telefon ja kellele väljastada
arve.
* Registreeringu kinnituseks tuleb osalejal tasuda ettemaks 25%
reisi maksumusest 1 osaleja kohta 3 päeva jooksul alates
registreerimise kuupäevast.Registreering kinnitub peale
ettemaksu laekumist meie pangakontole.
*Ettemaksu mitte laekumisel on koht/kohad saadaval kõikidele
soovijatele.
*Fotoretke ülejäänud maksumus tuleb tasuda arvel
märgitud kuupäevaks.
*Peale 1.juunit registreerinutel tuleb kogu reisi maksumus tasuda
kohe.
* Püsiklientidele on hind soodsam 10%. Püsiklientideks on
meie kursustel ja/või 2-3 päevastel fotoretkedel osalenud
kliendid.
* Püsikliendi soodustus kehtib 1 inimese kohta.
*Fotomatkale registreerimist kinnitavat ettemaksu ei tagastata.
*Kui makstud reis annulleeritakse, on annulleerimiskulu reisi
maksumusest:
30 – 15 päeva enne reisi 25%
14 päeva – 72 tundi enne reisi 50%
Hiljem kui 72 tundi enne reisi 100%
* Ettemaks kehtib konkreetselt ühele soovitud retkele ega
viida/kandu üle mõnele muule retkele või
kursusele.
* Koolituste korraldajal on õigus koolitus ära
jätta, juhul kui ei ole kogunenud piisavalt osalejaid .
Korraldaja on kohustatud kursuse ärajäämisest
osalejaid koheselt teavitama ja sissemakstud raha tagastama 3
päeva jooksul.
*Retke programmis on korraldajal õigus teha muudatusi.

Links:
------
[1] http://picasaweb.google.com/z.georgi/Fotoretkùauthkey=hzrU0epr-TY
[2] http://picasaweb.google.com/z.georgi/Fotoretkùauthkey=hzrU0epr-TY

Teenused - Majutus1

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

TALUMAJUTUS

Talus on voodikohti kuni 10 inimesele. Hind 200 EEK/inimene
Kui soovid seda teenust kasutada siis klõpsa broneerimise
lehele. [1]
(Dokumentaalfilm Pranglist.) [2]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] http://www.prangli.com/ùid=74

Teenused - Majutus

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

NIGULA TALUMAJUTUS

Talus on voodikohti kuni 11 inimesele, lisaks veel telkimiskohad.
Kui soovid seda teenust kasutada siis klõpsa broneerimise
lehele. [1]
(Dokumentaalfilm Pranglist.) [2]
[3]
[4] [5]
[6]
[7]
[8]
[9]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] http://www.prangli.com/ùid=74
[3] http://www.prangli.com/img/2.jpg
[4] http://www.prangli.com/img/3.jpg
[5] http://www.prangli.com/img/4.jpg
[6] http://www.prangli.com/img/6.jpg
[7] http://www.prangli.com/img/4.jpg
[8] http://www.prangli.com/img/5.jpg
[9] http://www.prangli.com/img/6.jpg

Teenused - Giiditeenus

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kui soovid Pranglit lähemalt tundma õppida siis saad ka
giidi tellida, selleks täida palun Broneerimise vorm [1] hind on
kokkuleppeline.

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7

Teenused - Meresüstamatk

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Pranglile minekuks on ka teisi võimalusi peale
paadisõidu. Pakume
võimalust jõuda Pranglile oma kondimootori jõul
ehk meresüstaga.Meresüst
on kohandatud just merelainetel liikumiseks.

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[1]
Süstasõidu sobivaim hooaeg Eesti tingimustes on juuni
algusest septembri
lõpuni.
[2]
Pranglile sõitu alustame Kaberneeme sadamast (enamasti kl 10)
ning
vahepeatustega jõuame kohale ca kl. 17-18. Eesimese peatuse
teeme Koipse
saarel, kus kunagi on olnud seitse majapidamist, praeguseks on neli
maja
taastatud. Edasi maabume Rammu saare lõuna osas ja ronime
meremärgi otsa
- sealt avaneb hea vaade meie sihtpunktile Pranglile, kuid enne
külastame
ka süstikukujulist Aksi saart. Ka see saar on omapärase
loodusega, esineb
huvitavaid siseveekogusid, mida saare kunagised elanikud kutsusid
loikudeks. Endist asustust meenutavad kiviaiad, hoonete varemed ja
vundamendid. Aksi tähelepanuväärseim objekt on
kivilabürint, mida
kohalikud kutsusid Türgilinnaks. Siin teeme ka
lõunapeatuse ja lühikese
jalutuskäigu.
Pranglile mineku käigus külastame nelja saart, mis on
olnud asustatud,
kuid praegu on püsiv asustus vaid Pranglil. Teistelt saartelt
pidid
elanikud lahkuma 1952. aastal. Jälgi endisest asustusest leidub
igal
saarel. Ka saarte loodus on huvitav ja mitmekesine, peamiselt
katavad
saari kadastikud ja männisalud, rannavallide vahele
jäävad väiksed
järvekesed või soolapikesed, omapärane on mere
aktiivne tegevus. Nimelt on
mitmel pool meri peale tunginud ja mitmed talukohad on lihtsalt
merre
kantud, samas on mõnes küljes jälle meri liiva
juurde kandnud ja saarte
pinda suurendanud.
Pranglil seame telgid üles saare lõunakaldal ning teeme
paaritunnise
jalutuskäigu. Meil on võimalus tutvuda saare
omanäoliste kiviaedadega
ääristatud külatänavatega ja nautida
väikesaare külaelu. Teisel päeval
alustame teekonda tagasi Kabermeeme poole. Esimese peatuse teeme
Aksil,
kuid pikema peatuse ja lõuna teeme Rammu saare põhja
osas. Jalutuskäigul
tutvume endise külaga, kus kunagi elas 22 peret ja
nüüd on näha mõned
varemed ning üks taastatud talukoht. Teise päeva
õhtupoolikul ca 19 paiku
jõuame tagasi Kaberneeme sadamasse.
Kestus: 2 päeva
Hind ühele inimesele: 1250 kr reede-pühapäev, 1100
kr. esmaspäev-neljapäev
Hind sisaldab: instruktaazi, varustust, kahte matkajuhti ning nelja
söögikorda
Kui soovid seda teenust kasutada siis klõpsa broneerimise
lehele siin [3].

Sinul on ka suurepärane võimalus valmistada endale
puhkuse pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise
lehele. [4]
Kui soovid rohkem infot siis vajuta siia [5].
Parimat,
Katri-Liis

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] http://www.prangli.com/img/DSC01450.JPG
[3] http://www.prangli.com/ùid=7
[4] http://www.prangli.com/ùid=7
[5] http://www.retked.ee/index.phpùlang=et&pg=pages&id=3

Teenused - Sadamahostel

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Sadamahostel
Otse Kelnase sadamas 3 tuba ja kööginurk 7 voodikohta.

Ühe öö hind 100 EEK/inimene

Kui soovid seda teenust kasutada siis klõpsa broneerimise
lehele siin [1].

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7

Teenused - Telkimine

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Teenused - Paadirent

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Teenused - Muud

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Teenused - Fotojaht ja Gepsimine

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

L&OTILDE;BUS PILDIM&AUML;NG EHK FOTOJAHT
Fotojaht on lõbus ja omanäoline mäng, mille
käigus pead välja käima enda kõige hulljulgemad
mõtted ja stsenaariumid.
Fotojahti saab korraldada pea kõikjal ja see ei nõua
suurt füüsilist pingutust ning sobib igas vanuses
inimestele.
Fotojahi eesmärk on meeskonniti üles leida kohad
paberfotodel ning pildistada samas kohas võimalikult
loominguline foto. Pildile peavad jääma ka
meeskonnaliikmed. Iga paberfoto peal on vihje, kuidas
meeskonnaliikmed peavad fotole jääma. Oluline on just
loomingulisus ja julged ideed :)
Tiim saab kaasa legendi, ülesanded ning Olympus digifotoka.
Kontrollaja jooksul peab meeskond üles leidma võimalikult
palju kohti ning vastavalt juhistele pildistama.
Fotojahile väljas järgneb fotode vaatamine suurel
ekraanil. Piltide vaatamine on supernaljakas! Meelelahutust on
piisavalt - näha kuidas peadirektor nina vastu klaasi surudes
põrsakest mängib või muidu asjalik kolleeg vangiks
on muudetud jne! :)) Saagi vaatamise võib korraldada vahetult
pärast jahtimist või hiljem kas
õhtusöögi või peo käigus.

Vaata pilte!
Inimeste arv
Fotojahist võib osa võtta kuni 170 inimest korraga.
Ühe meeskonna optimaalne suurus on 5-8 inimest.
Kus fotojahti korraldada saabù
Fotojahi korraldamiseks koha leidmisel-valimisel piiranguid peaagu
et pole. Jahti võib korraldada nii linnas või
väikeses maakohas. Kaardilt näed, kus fotojaht on juba
olemas.
Mis keeles fotojaht toimubù
Fotojahti saab läbi viia eesti, inglise, soome ja saksa keeles.
Välisgruppidele anname linnades paremaks orienteerumiseks kaasa
linnakaardid koos vihjetega.
Ürituse kestvus
Fotojahi aktiivne osa kestab 2,5 tundi, jahi jooksul läbitakse
paar kilomeetrit. Fotode vaatamine kestab orienteeruvalt tunni.
Hind
Fotojahi korraldamise hind 10 inimesele maksab 4000 krooni. Iga
lisanduv inimene maksab 200 krooni.
Üle 40 inimesega gruppidele kehtivad grupihinnad.
Fotode vaatamiseks vajaliku dataprojektori rendi hind 600 krooni.
Tundub kallisù Korralda ise fotojaht! Ilma läbiviijata on
fotojahi hind 75.- inimese kohta. Loe täpsemalt: Korralda ise
fotojaht!

Hinnad on käibemaksuga.

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[1]
või
Lisainfo ja tellimine Alarilt alar@cityfun.ee [2]
Tel 56 632 979
GEPSIMINE EHK GPS-RISTS&OTILDE;NA
Oled tüdinenud seiklusradadest ja -mängudestù Otsid
midagi, mis on huvitav aastaajast sõltumata ja toimub ka
pimedasù Proovi Gepsimist!
Gepsimise eesmärk on tiimiga võimalikult kiiresti ning
täpselt täita väga eriline ristsõna. Abiks GPS
seadmed ja tiimiliikmete nutikus.
Kuidas mäng toimubù
Jagame osalejad tiimidesse. Hoiame tiimid väikesed (4-5
inimest), et kõik aktiivselt kaasa lüüa saaks.
Tegevuse eesmärk on kiiresti ja täpselt täita üks
eriline ristsõna. Ristsõnas on üldiseid Eestiga
seotud küsimusi ning umbes 22 asukohtadega seotud küsimust.
Asukohtadega seotud küsimused on sellised mida enamasti
täpset kohta nägemata välja ei mõtle.

Iga võistkond saab GPS seadme, kuhu on juba salvestatud
vajalikud asukohapunktid. Lisaks saab iga meeskond lühijuhendi,
pliiatsi ning ristsõna koos vihjetega. Enne teele asumist
viime läbi lühikese GPS'i
tööpõhimõtete tutvustuse.

Tiim otsustab ise kuidas ta küsimuste lahendamisele
läheneb. Põhimõte on lihtne: 'Kui pea ei jaga,
siis jagavad jalad!' Info hankimiseks on kõik vahendid
lubatud. Edu on saavutatud väga erinevate strateegiatega.
Võid tiimis jagada ka rollid - need kes jaksavad on looduses
ja need kes suudavad nuputavad.
Võidab tiim kes lahendab kõige suurema osa
ristsõnast kontrollaja jooksul või lahendab kogu
ristsõna kõige kiiremini.

Kellele ja kuhu gepsimine sobibù
Gepsimine sobib ettevõtterühmadele seminariga seotud
ajaviiteks. Mäng sobib gruppidele 10 kuni 150 inimest. Gepsimist
saab läbi viia sisuliselt iga majutusasutuse juures ja linnades.
Gepsida saab ka pimedas - anname kõigile LED pealambid. Vaata
ka kaarti!

Ürituse kestvus
Aktiivne osa 2,5 ja hilisem analüüs ca pool tundi

Hind
Gepsimise hind 10-le inimesele on 4000 krooni
Iga lisanduv inimene maksab 200 krooni
Gruppidele üle 40 inimese kehtivad grupihinnad.

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[3]

võid ka
Lisainfot küsida ja üritust tellida Alarilt
alar@cityfun.ee [4]
Tel 56 632 979

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] mailto:alar@cityfun.ee
[3] http://www.prangli.com/ùid=7
[4] mailto:alar@cityfun.ee

Teenused - Gepsimine

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Gepsimine ehk GPS-Ristsõna

Oled tüdinenud seiklusradadest ja -mängudestù Otsid
midagi, mis on huvitav aastaajast sõltumata ja toimub ka
pimedasù Proovi Gepsimist!
Gepsimise eesmärk on tiimiga võimalikult kiiresti ning
täpselt täita väga eriline ristsõna. Abiks GPS
seadmed ja tiimiliikmete nutikus.
Kuidas mäng toimubù
Jagame osalejad tiimidesse. Hoiame tiimid väikesed (4-5
inimest), et kõik aktiivselt kaasa lüüa saaks.
Tegevuse eesmärk on kiiresti ja täpselt täita üks
eriline ristsõna. Ristsõnas on üldiseid Eestiga
seotud küsimusi ning umbes 22 asukohtadega seotud küsimust.
Asukohtadega seotud küsimused on sellised mida enamasti
täpset kohta nägemata välja ei mõtle.

Iga võistkond saab GPS seadme, kuhu on juba salvestatud
vajalikud asukohapunktid. Lisaks saab iga meeskond lühijuhendi,
pliiatsi ning ristsõna koos vihjetega. Enne teele asumist
viime läbi lühikese GPS'i
tööpõhimõtete tutvustuse.

Tiim otsustab ise kuidas ta küsimuste lahendamisele
läheneb. Põhimõte on lihtne: 'Kui pea ei jaga,
siis jagavad jalad!' Info hankimiseks on kõik vahendid
lubatud. Edu on saavutatud väga erinevate strateegiatega.
Võid tiimis jagada ka rollid - need kes jaksavad on looduses
ja need kes suudavad nuputavad.
Võidab tiim kes lahendab kõige suurema osa
ristsõnast kontrollaja jooksul või lahendab kogu
ristsõna kõige kiiremini.

Kellele ja kuhu gepsimine sobibù
Gepsimine sobib ettevõtterühmadele seminariga seotud
ajaviiteks. Mäng sobib gruppidele 10 kuni 150 inimest. Gepsimist
saab läbi viia sisuliselt iga majutusasutuse juures ja linnades.
Gepsida saab ka pimedas - anname kõigile LED pealambid. Vaata
ka kaarti!

Ürituse kestvus
Aktiivne osa 2,5 ja hilisem analüüs ca pool tundi

Hind
Gepsimise hind 10-le inimesele on 4000 krooni
Iga lisanduv inimene maksab 200 krooni
Gruppidele üle 40 inimese kehtivad grupihinnad.

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[1]

võid ka
Lisainfot küsida ja üritust tellida Alarilt
alar@cityfun.ee [2]
Tel 56 632 979

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] mailto:alar@cityfun.ee

Teenused - Jahiga Pranglile

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

EMILY'GA PRANGLILE
Jaht EMILY on mugav, kiire ja turvaline avamerejaht.
Valmistatud 2004.a.Pikkust 44 jalga ja võib pardale
võtta kuni 18 reisijat. Salongis olemas kõik
mõnusaks merereisiks vajalik - ahjuga pliit, soe ja külm
vesi, külmkapp, 2-WC koos dussiga, CD- mängija ja küte
kõigis kajutites.
Kokpit on suur, varustatud laua ja kahe roolirattaga.
Meie meeskond koosneb tõsistest ja kogenud
purjetamishuvilistest.
Oma klientide turvalisusele paneme suurt
rõhku.
Valmistada endale puhkuse pakett kus antud teenus on üks osa,
suundu Broneerimise lehele. [1]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/../../../ùid=7

Teenused - Jetisafari

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Prangli safari

Marsruut: Kaberneeme -> Aksi -> Prangli -> Rammu -> Kaberneeme

[1]

Kestvus: 2,5h + 1h saun
Hind: Üks inimene jetil – 2 500 EEK (Kaks inimest jetil
– 1 500 EEK inimene)
Sisaldab: koolitus, varustus, kerge eine saarel, digipildid,
instruktor/giid, saun

Aksi saar
Prangli kagutipust paari kilomeetri kaugusel asub Aksi ehk
Väike - Prangli. Siinsest viiest kaluritalust pagendas
Nõukogude võim elanikud 1950 aastate algul.
Kaluritaludest, mis paiknesid kirderannal on praeguseks säilinud
vaid varemed ja massiivsed jääkeldrid. Kui saare loodeosas
asuvad veelindude lemmikpaigad - hundinuiadega ääristatud
järvekesed, siis kuivemal ja kõrgemal kagupoolel
võib vaadata maagilist kivideringi ning võimsat
majakat, mis tähistab sissesõitu Muuga sadamasse.

Prangli saar
Prangli saarel on ainsana säilinud põline
püsiasustus, praegu ligi 150 inimest. Asustus paikneb saare
keskosa läbiva ca 3 km pikkuse tänava ääres ja
koosneb kolmest külast. Siin korraldatakse suvel mitmesuguseid
rahvaüritusi ja kontserte. Saarel on kauplus ja tagasihoidlik
turismitalu, kus pakutakse sauna, odavat majutust ning
kiirtoitlustust. Saare kauneim osa on kõrge kaguosa (kuni 10
m. üle merepinna), mis on kaetud laugjate liivakute ja kena
männikuga. Rand on ääristatud liiva ja mitmete
kivirahnudega.

Rammu saar
6 km kaugusel Kaberneeme rannast paikneb suhteliselt lage Rammu
saar. Saare pikkus on ca 3,5 km. Kunagisest vilkast, tihedalt
asustatud 22 taluga kalurikülast saare lõunarannikul on
säilinud vaid varemed, üks suvitustalu ja kalmistu, saare
kirdeosas. 1950. aastate algul pagendati nõukogude
võimude poolt saarelt ligi 100 elanikkku. Hea ülevaate
saarest aitavad saada kaks silindrikujulist tuletorni (neist
idapoolne kõrgusega 32 m).
Lisainfo

- Minimaalne safarivalmidus on kolm jetti.
- Safari instruktor jätab endale õiguse vastavalt
looduslikele tingimustele muuta marsruuti, eelnevalt
kooskõlastades selle tellijaga.
- Suuremate gruppide puhul kaatri kasutamise võimalus.
- Hinnad ei sisalda käibemaksu.

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[2]

Lisainfot safari kohta saad: aktiivnepuhkus(at)aktiivnepuhkus.ee
+372 505 6642, +372 504 6019

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/jetisafari.JPG
[2] http://www.prangli.com/ùid=7

Teenused - Mereretked kaatriga

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Sõit Piritalt -Pranglile ja tagasi 3000EEK paati mahub 8
inimest sõiduaeg 1h.
Poolepäevane ringreis Pirita – Keri-Prangli või
Pirita- Aksi- Prangli 5000EEK paati mahub 8 inimest

Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale puhkuse
pakett kus antud teenus on üks osa, suundu Broneerimise lehele.
[1]
Kaatrid on varustatud kaasaegseimate navigatsiooni- ja
sidevahenditega ning kaatrijuhid on kvalifitseeritud ja kogemustega
professionaalid.Rohkem infot saad www.boatcharter.ee [2]
[3]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=7
[2] http://www.boatcharter.ee
[3] http://www.boatcharter.ee

Teenused - kontaktid

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Talumajutuse kontakt 5032736 Aivar

Sadamahostel Valter Puuström 56500741

Kahro 56228953 Lõkke ja kiigeplats

Kaspar Eisel" Yacht Emily

Teenused - Postipaat

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Postipaat “HELGE” sõidugraafik
01. mai - 31. oktoober 2007

Pranglist

Leppneemest
Esmaspäev

7.30

16.00
9.00

17.30
Teisipäev

7.30

9.00
Kolmapäev

7.30

16.00
9.00

17.30
Neljapäev

7.30

9.00
Reede

7.30

14.00

16.00

9.00

15.00

17.30
Laupäev
7.30

16.00
9.00

17.30
Pühapäev
14.00

17.00

15.00

18.30
KAPTEN 56488127

Teenused - Kalender

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kaart

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

PRANGLI SAARE KAART
[1]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/kaart.jpg

Fotod

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
[6]
[7]
[8]
[9]
[10]
[11]
[12]
[13]
[14]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/1-1.JPG
[2] http://www.prangli.com/img/DSC00014-1.JPG
[3] http://www.prangli.com/img/DSC00015-1.JPG
[4] http://www.prangli.com/img/DSC00016-1.JPG
[5] http://www.prangli.com/img/DSC00017-1.JPG
[6] http://www.prangli.com/img/DSC00019-1.JPG
[7] http://www.prangli.com/img/DSC00020-1.JPG
[8] http://www.prangli.com/img/DSC00226-1.JPG
[9] http://www.prangli.com/img/DSC00227-1.JPG
[10] http://www.prangli.com/img/DSCN4746-1.JPG
[11] http://www.prangli.com/img/DSCN4747-1.JPG
[12] http://www.prangli.com/img/DSCN4748-1.JPG
[13] http://www.prangli.com/img/DSCN4749-1.JPG
[14] http://www.prangli.com/img/DSCN4750-1.JPG

Fotod - Prangli fotoretk 2007

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]
Fotoretk

Links:
------
[1] http://picasaweb.google.com/z.georgi/Fotoretkùauthkey=hzrU0epr-TY

Fotod - Taevapiltnik

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]
[2]
Need pildid oleme saanud taevapilntikult. Kõrgemalt näeb
kaugemale!
www.taevapiltnik.ee- aerofotod madalalt ja kõrgelt. pildipank
Aerofotod elu- ja töökohast, kinnistutest või
lihtsalt ilusast Eestimaast võimaldavad tuttavaid kohti
näha inimsilma jaoks uue nurga alt - linnulennult. Aerofotosid
on kerge "lugeda". Aerofotod sobivad hästi
turundusmaterjalidesse (trükised, veeb jne) ja miks mitte ka
suurelt seinale. Taevapiltniku pildipangast leiad üle 1000
aerofoto Eestimaast. Kui Sa ei leia sobivat fotot, siis võid
veebi kaudu jätta oma fotosoovi - tellimus täidetakse
peagi"!

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/taeva2.JPG
[2] http://www.prangli.com/img/taeva1.JPG

Fotod - Suvi

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

foto Mart Arrak
foto Mart Arrak
foto Mart Arrak
foto Mart Arrak
foto Mart Arrak
foto Mart Arrak

Fotod - Sügis

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Fotod - Meresüstamatk

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Fotod - Fotojaht

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]
[2]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/FOTOJAHT_007.jpg
[2] http://www.prangli.com/img/fotojaht_66.jpg

Fotod - Vanad fotod Eesti Rahva Muuseumilt

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]
Tänav Prangli saare läänepoolses
külas
1922 Ülesvõtted E. Wittoffilt, negatiivid.
[2]Prangli saare sadam
kagust 1922
Ülesvõtted E. Wittoffilt, negatiivid

[3]Prangli saare abikirik (kabel) kagust
1922; E. Wittoffilt, negatiivid.
[4]Pulmapidu Prangli saarel 1912
Ed. Selleke ümberpildistused 1950. a.
[5]Prangli saare läänepoolne küla 1922
E. Wittoffilt, negatiivid. [6]
Poonti tuba Prangli saarel, matuserong
Ed. Selleke ümberpildistused 1950. a.

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/1(1).jpg
[2] http://www.prangli.com/img/2v.jpg
[3] http://www.prangli.com/img/3v.jpg
[4] http://www.prangli.com/img/4v.jpg
[5] http://www.prangli.com/img/5v.jpg
[6] http://www.prangli.com/img/6v.jpg

Fotod - Keri

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Piltide autor or Mart Arrak

Fotod - Prangli ScreenSaver

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Siit [1] saad alla laadida Prangli ScreenSaveri. Lae fail alla siis
vajuta parema hiireklahviga failile ja vali "Install". Ongi valmis,
naudi.
Siin on ka ScreenSaveri demo.
Kui sul pole flash'i siis saad näha pilte ka tavalise htmlina.
[2]
Screensaver

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/Picasa2.scr
[2]
http://picasaweb.google.com/z.georgi/Screensaverùauthkey=8r1FQcHbxfU

Fotod - Kirik

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]

Links:
------
[1] http://nagi.ee/photos/janavain/1139938/in-set/22350/

Fotod - Transport

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]

Links:
------
[1] http://nagi.ee/photos/ummijuss/1812035/in-set/32889/

Fotod - Kool

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1]

Links:
------
[1] http://nagi.ee/photos/ummijuss/1812033/in-set/32889/

Fotod - Puzzle

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Inimesed

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Inimesed - Meened

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Inimesed - Suhtle

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kui soovid suuremat PrangliMeebo akent siis vajuta siia. [1]

Links:
------
[1] http://www.meebo.com/room/prangli5/

Inimesed - Prangli foorum

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Eestikeelne Prangli foorum. Kui asjad vajavad arutamist.
http://www.phpbber.com/phpbb/prangli.html

Kui oled kuidagigi Prangli saarega seotud ja sooviksid e-posti
aadressi lõpuga @prangli.com siis anna teada aadresil:
z.georgi(at)gmail.com hetkel on ära anda 25 e-maili aadressi.
Kvaliteetne e-posti teenus mida haldab Zone media
(https://data.zone.ee/mail) eestikeelne administreerimisliides.

Inimesed - uudised

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Siia lisame igasuguseid linke mis on Prangliga seotud: Pranglile !
(Sirp 2001)
Prangli kehastab mitmust (EPL 12. august 2000 Autor: Tiit
Kändler)

Naftaallikad Prangli saartel (ÄP online 17.04.2002 )

Suveparadiis Prangli (EPL 15. juuli 2002)
Mitmepalgeline saarestik pealinna külje all (Jaan Masing AP
online 02.08.2002 )

Reisijututuba käis postipaadiga Pranglil (2005)
Leppneeme sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine
2006

Uuendus teeb Kelnases ja Leppneemel jahtidele ruumi (Postimees.ee
25.04.2006)

meretund 08.04.2006(MP3, Kelnase ja Leppneeme sadamate
rekonstrueerimine)

Prangli Saarte Selts saab piirivalvelt praami ( Postimees.ee
26.10.2006)

Prangli saarele iseseisev kogudus (24.11.2006 nädalaleht Eesti
Kirik)
Kuidas väikesaarest sai eliidi suvituskants (ÄP Online
05.01.2007)

Viimsi Vallavalitsus otsib Prangli saarele kauplusepidajat (Viimsi
vald 23.02.2007) Pakkumine esitada hiljemalt 19. märts 2007.a
Viimsi Vallavalitsusse Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001, tuba 217, II
korrus

Sadamate ehitus võib alata(Viimsi Teataja 23.02.2007) [1]

Saared vajavad alalist abi (PMO 27.02.2007)

Leppneeme ja Prangli vaheline meretee saab korda (Postimees
01.03.2007 Urmas Tooming )

Viimsi vald ostab saartega ühenduse pidamiseks hõljuki
(Postimees 13.03.2007 22:59) [2]

Aegna ja Prangliga hea ühendus, Naissaar jääb
vaeslapse rolli ( Postimees 03.05.2007 Triin Olvet)

Hõljukiga sõitmas (Kipper.ee)

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=41
[2]
http://www.prangli.com/javascript:void(window.open('http://www.postimees.ee/130307/esileht/siseuudised/249825.php','Viimsi
vald ostab saartega Ã¼henduse pidamiseks hÃµljuki
.','resizable=no,location=no,menubar=no,scrollbars=yes,status=no,toolbar=no,fullscreen=no,dependent=no'))

Inimesed - Pranglimine

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Pranglijad klõpsivad võidu peast arvutades käsi
valusaks
Seitse aastat tagasi mõtles toona Prangli saarel
koolidirektorina töötanud Kalev Põldsaar välja
esimese veebipõhise peastarvutusmängu, mis kasvas
ajapikku mahukaks üle-eestiliseks projektiks, levis otsapidi
teistessegi riikidesse ning näppas endale ka sünnisaare
järgi nime.
Praegu tegeleb pranglimisega tippspordi tasemel umbes 30
täiskasvanut ja 100 last, rahvaspordi tasemel võistlevaid
inimesi on 4000 ja oma lõbuks pranglijaid rohkem kui 20 000.
Arvutades üritavad nad küll lüüa kehtivaid
rekordeid, küll pääseda esiliigast
kõrgliigasse.
Mis on pranglimineù
* peastarvutamine sihiga arendada tehete sooritamise kiirust ja
täpsust
* sai nime sünnikoha Prangli saare järgi
* asub internetis aadressil www.miksike.ee [1]
* harrastajaid on Eestis ja kaugemalgi
* võisteldakse individuaalselt ja võistkonniti
* vastavalt vanusele jagunevad võistlusklassid oskajateks,
sirgujateks, meesteks ja naisteks

Vajutades Siia [2] ja siis valides "Treening ja rohkemgi" saad ka
pranglimist proovida.

Allikas: Postimees 22. aprill 2004
www.postimees.ee/220404/esileht/132269_1.php [3]

Siit [4]saad lugeda pranglimisest lähemalt.

Links:
------
[1] http://www.miksike.ee
[2] http://www.miksike.ee/en/mmath.htmlùshow=1
[3] http://www.postimees.ee/220404/esileht/132269_1.php
[4] http://www.koolielu.ee/pages.php/0302,9675ùaj=1102

Inimesed - Igaüheõigus

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

LÜHIKOKKUVÕTE

Looduses võib:
* liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa
kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel
keelatud;
* viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi;
* korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid
ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all;
* kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või
avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Ei või:
* liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates,
külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus
omanikule tekitatakse sellega kahju;
* süüdata lõket ja telkida maaomaniku või
maavaldaja loata;
* pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud
lihtkäsiõngega;
* vigastada puid ja põõsaid;
* häirida kohalike elanike kodurahu;
* kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende
mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil;
* kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike;
* kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;
* saastada loodust.

täpsemalt loe siit [1]

Links:
------
[1] http://www.envir.ee/1691

Inimesed - Partnerid

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Eesti Saarte Kogu

ESK asutati 5. detsembril 1992. a Muhu saarel.

Eesti Saarte Kogu (ESK) on Eesti saarte endiste ja praeguste
kogukondade vabatahtlik ühendus. ESK kui saarlaskondade
esindajate konsultatiivse organisatsiooni tegevuse
põhieesmärgiks on saarte arengu ja elu järjepidavuse
tagamine, sellega seotud probleemide läbitöötamine,
nende teadvustamine ühiskonnale ja riigile ning nende
lahendamisele kaasaaitamine. Saarte probleemide mitmekesisuse
täielikuks esiletoomiseks on ESK-s esindatuse võimalus
kõigil saartel sõltumata nende halduslikust staatusest
ja elanike arvust ning kõikidel saarlaskondadel
sõltumata nende praegusest elukohast.
ESK kontakt:

www.saared.ee ESK sekretär Kaia Eelma, TTÜ Kuressaare
KolledÅ¾ Rootsi 7, 93811 Kuressaare, +372 453 9145, e-post
marinst@si.edu.ee [1]
Viimsi Vald
Viimsi vald asub põhjarannikul samanimelisel poolsaarel, mis
läänes piirneb Tallinna lahe ja idas Muuga lahega. Valla
üldsuurusest (73 km²) kolmandiku moodustavad saared.
Üheksast saarest on püsielanikud Naissaarel ja Pranglil...
Viimsi Muuseumid
aadress: Pringi küla, Nurme tee 3
www.viimsimuuseumid.ee
[2]

MTÜ Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.
Reg.nr.80233557
Tatari 64
10134 Tallinn
tel:6419150
www.fak.ee

www.taevapiltnik.ee- aerofotod madalalt ja kõrgelt. pildipank
Aerofotod elu- ja töökohast, kinnistutest või
lihtsalt ilusast Eestimaast võimaldavad tuttavaid kohti
näha inimsilma jaoks uue nurga alt - linnulennult. Aerofotosid
on kerge "lugeda". Aerofotod sobivad hästi
turundusmaterjalidesse (trükised, veeb jne) ja miks mitte ka
suurelt seinale. Taevapiltniku pildipangast leiad üle 1000
aerofoto Eestimaast. Kui Sa ei leia sobivat fotot, siis võid
veebi kaudu jätta oma fotosoovi - tellimus täidetakse
peagi"!

Tubli saarlaste päevalehe veebiväljaanne Oma Saar
www.omasaar.ee [3] Sellel veebiportaalil on head eeldused saada
kõikide Eesti saarte häälekandjaks.
[4]
Kui sulle meeldib ise meisterdada või soovid lähedastele
isikupäraseid kingitusi otse meistrilt, siis Isetegija.net on
just sulle.
[5]

Links:
------
[1] mailto:marinst@si.edu.ee
[2] http://www.kipper.ee
[3] http://www.omasaar.ee
[4] http://www.isetegija.net/
[5]
http://www.theyr.net/languages/english/register.aspùaffiliateID=nlrlhmzocu070425

Inimesed - Muusika millesse usun

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

SALE TIPS on SellaBand

Inimesed - Kaugtöö

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kogu info on pärit projektist:
Kaugtöö ja paindliku töövormi mudelite
rakendamine Eesti saartel ja perifeersetel rannikualadel
KAUGT&OUML;&OUML; M&OTILDE;ISTE M&AUML;&AUML;RATLUS
Aastal 1973, mil USA teadlane Jack Nilles mõtles välja
kaugtöö mõiste ning seda tähistavad
sõnad (ing. k. teleworking, telecommuting), näis
klassikalise töö ja töökoha vahelise suhte
ümberpööramine üsna ebaharilik idee. Nilles pidas
kummastavaks, et olukorras, kus töö seisneb enamalt jaolt
“info liigutamises”, peab töötaja
seetõttu kuhugi spetsiaalselt kohale minema. Mees, kes on
nüüdseks saavutanud rahvusvahelise tuntuse kui
“kaugtöö isa”, tunnistab ühes intervjuus,
et suure tõenäosusega ei pruugi me mõnekümne
aasta möödudes enam kasutada terminit kaugtöö.
Liide kaug- muutub ülearuseks, kuna tulevikus on see lihtsalt
üldlevinud töökorralduse viis. Nilles`i hinnangul pole
peamiseks takistuseks kaugtöö rakendamisel mitte
tehnoloogiline valmisolek, vaid tõrskus ümber kujundada
tavapärast hierarhilist organisatoorset ülesehitust.
Viimasele sekundeerib nö “suurhoone kompleks” (ing.
k. edifice complex) – samuti Nilles`i leiutatud väljend
– , mille kohaselt prestiiÅ¾i ja väärtuse
mõõdupuuks on muljetavaldavad büroohooned. Sellest
kompleksist vabanemine aitaks kõrvaldada ühe tõkke
kaugtöö leviku teelt. Hetkel on “kaugtöö
surmast” ehk kontseptsiooni enesestmõistetavana
võtmisest on veel ennatlik rääkida, kuid laias
laastus annab kaugtöö rakendamine märku
üleüldisest töökultuuri teisenemise protsessist.
Töö on töö seda võib ka kodus teha,
näiteks kodus nikerdada, hea rahulik keegi ei ütle sulle
millal ja kui palju, vaja läheb ainult natuke
ettevõtlikust. Klikka alumisele pildidle sealt saad häid
mõtteid.
[1]
Teleworking - on mistahes vormis tööga seotud reisimise
asendamine infotehnoloogiaga (nagu näiteks telekommunikatsioon
ja arvutid). Näide KUJUNDAJA - VEEBIDISAINER [2]
Telecommuting - on töö viimine töötajate juurde,
selle asemel et viia töötajad töö juurde;
perioodiline töötamine väljaspool tööandja
ruume, ühe või enam päeva nädalas kas kodus
või kaugtöökeskuses. Rõhuasetus on
igapäevasel tööle sõitmise vähendamisel
või sellest loobumisel. (http://www.jala.com/faq.php)

Links:
------
[1] http://pood.isetegija.net/
[2] http://www.cv.ee/new_tp/tp_detail.phpùtp_id=67063

Inimesed - Vabatahtlikud

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Inimesed - SMS CHAT

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kuna Prangli foorum veebi avarustes eriti vedu ei võtnud siis
prooviksin ka SMS foorumi võimalusi.

Inimesed - Saare Naljad

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

SIIA KOGUME NALJU MIS SAARTEGA SEOTUD. NAGU N&AUML;ITEKS:

* poolsaar on saar, mis veel päris valmis pole.
* Iga loll teab, et üks kord üks on üks kuid saarlane
ei tea, sest ta pole loll.
* Saarlane rahanumbrit ei tunne. Saarlane ei tunne üldse
numbreid.
* Ühel päeval oli saarlasel süda paha. Muidu on
saarlasel hea süda.
* Saarlane unenägusid ei näe, sest ta magab silmad kinni.
* Saarlane ei lähe külla tühjade kätega.
Saarlasel on alati kohver kaasas.
* Saarlane võib oma välimust muuta. Ta on sageli end
rihmaks joonud.
* Saarlane ostis pommidega kella ja tegi pommid kahjutuks.
* Saarlane ei lase ennast pehmeks rääkida vaid lakub end
ise pehmeks.
* Saarlane joob vahel nii, et maa on sinine, talle meeldib merel
juua.
* Tubli saarlane läheb vahel vihast siniseks kuid enamasti on
ta lilla.
* Saarlasel on sinised silmad. Ta sai hiidlaselt peksa.
* Saarlasele meeldivad tõsised inimesed ta käib sageli
matustel.
* Saarlane pole ühegi naise kätt palunud. Saarlasel on
endal ju kaks kätt.
* Saarlane teab, et pisike pits võib ikka olla ja ta
õmbles pükstele pitsi.
* Saarlasele ei meeldi kartulit võtta. Talle meeldib peeti
panna.
* Saarlane ei saanud puhkpilliorkestrisse minna, sest hiidlane andis
pasunasse.
(Need naljad sain http://www.folklore.ee/~liisi/o2/ vahendusel
kuigi originaalis pärinevad nad Delfist erinevad rahvused #
32258 - 19.03.2004 )
"Miks te kitsi ei pea, saare kehva pinnase tõttu oleks ehk
tulusù"
Hiidlane vastanud:
"Vaada, kits aa sösune loom, kis alati karjub ja hänna
ajab ka püsti. Nõnna see tuul taal kerest läbi
tõmbab ja jahudab piima külmaks. Ma aga armastan sooja
lüpsi juua."
(Selle sain http://www.folklore.ee/~liisi/o2/ vahendusel kuigi
originaalis Sõnumileht Online erinevad rahvused # 18933 -
26.04.1997 )
Kui Sul On Mõni Nali Mis Saartega Seotud Siis Pane Teele
Z.georgi@gmail.com Kirjas Märgi Ka Algallikas.

Inimesed - Meebo

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Kui tahad avaldada arvamust saidi kohta siis siin on see õige
koht.
Kui veab ja olen online võime isegi chattida.

Ajalugu

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

PRANGLI SAARE AJALUGU!
Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Pranglit on
esimest korda mainitud 1387 (Rango) arvatakse, et juba 13. saj.
lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased,
hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalurid ja hülgekütid.
Prangli saar eestistus 17. sajandil saar kuulus Kallavere
mõisale, 1397-1549 Maardu mõisale, seejärel
aastani 1847 Haljava mõisale, 1847-99 haldasid Pranglit ja
Aksit kui poolmõisu Tallinna kaupmehed Girard de Soucantonid.
Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu
viis korda: kui Gustav Vilbaste andmeil [1] elas möödunud
sajandi algul siin 700–800 inimest, 1934. a. elas saarel 469
inimest, siis 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Praegusel
ajal elab saarel aastaringselt vähem kui 100 inimest.
Inimeste ja eriti kariloomade arvu vähenedes on
oluliselt muutunud ka saare loodus. Möödunud sajandi
algul valitsesid siin avamaastikud [1], nüüd katab endisi
hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe
kadastik.
Kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab
mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele.

[1] Vilberg, Gustav 1924 . Kodumaal rännates III. Eesti
Kirjastus Ühisus, Tallinn.

Kui tead midagi Prangli saare ajaloo kohta lisada siis kirjuta meil
Linde talu Georgile: z.georgi(at)gmail.com

Ajalugu - Ajaproov. Prangli (ETV video)

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Ajaproov on Pranglil. [1]
Arhiivimaterjalide jälgedes käisid Pranglit uudistamas
reporter Mati Talvik ja reÅ¾issöör Indrek Kangur.
Filmi vaatamiseks vajad Internet Explorer 6 või uuemat,
Windows Media Player 10 ja kiiret interneti ühendust.
Filmi mängimiseks vajuta siia.

Links:
------
[1] https://www.etvpluss.ee/saated.aspxùid=4489#

Ajalugu - Eesti Raadio "Kodukandis" (Prangli saar)

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Väga huvitav Eesti Raadio helisalvestus MP3 formaadis aastast
1979
"Kodukandis" (Prangli saar). Muusikaline kujundaja Silja Vahuri,
helirezisöör Malle Simmon, saate autor Hubert Valdermann.
Esmakordselt eetris 25.05.1979. a.
lae alla siit.

Ajalugu - Gustav Vilbergi muljeid 1920ndate aastate Pranglist

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Gustav Vilbergi Muljeid 1920ndate Aastate Pranglist:

/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [1]
Inimeste elamud on koondunud saare keskpaika, kus madalamal alal
suurema hoolitsemise ja rammutamise järele kasvab tihe ning
lopsakas rohi, või kus kitsal kiviaedadega või
latt-taradega piiratud põllutükil kasvab kartul
või vähe suvivilja. Peaaegu terve saar on üks
küla, kus elumajad asetatud tee ja tänava äärde ,
mis viib eelpool tähendatud randsadamast kabeli juurde...
Elamutest on mõni õige nägus, suurem jagu on
lagunemas ja vähe korratus seisukorras. Umbes samasuguses korras
on ka teised kõrvalised hooned. Majade läheduses on tihti
isesugune pukkjalg, vaatepost, millelt pranglisaarlane vaatab
kiikriga merele laevu või hülgeid talvel jääl.
Rahva elu näib keskmiselt jõukana. Enamasti on
peatööks kalastamine ja selle saaduste turule toimetamine.
Suuremal jaol kaluritel on harilikud võrkpaadid, mõnel
ka mootorpaadid, millega käiakse peale linnasõitude ka
merel, s.o. kalastamas. Kuid üldse ei ole kuskil randsadamal
näinud nii palju mootoreid kui Pranglis. Enamasti valmistatakse
mootorid kodurannas.
Gustav Vilberg, Kodumaal rännates, III, lk. 33.
Prangli kabel ehk, nagu kohapeal lugeda võib
&bdquo;Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”, seisab oma
kohal alates 1848 aastast. Torni tuulelipul näitab aastaarv 1860
hoone remondiaega.
Gustav Vilberg kirjutab:
&bdquo;Kabeli ustel on ainult väikene puukepp kinnipidajaks.
Vanemalt mehelt, kes läheb teed mööda, küsisime,
kellelt võiksime luba saada kabelisse astumiseks.
&bdquo;Vottage kepp iest ja menge sisse,” vastab see meile. Ja
siis seletab ta, et neil kabel samuti alati lahti on, - vahest
tegevat ainult väikesed poisikesed orelile viga.
Kabel on puuehitus, madala torniga, seest lihtne nagu randlase
kodune elugi. Ümberringi aed munakatest, mida veeretanud kord
merelained. Lage surnuaed kabeli ees, kus enamasti lihtsad ristid,
mõni koguni laiast lauast, mille ülemisse otsa raiutud
ristitaoline moodustus. Mis aga iseäralik, on majamärgid
puust ristidel, sest Pranglis on, nagu igal pool randades, igal
varanduse omanikul oma märk, mis lõigatakse
kõigile asjadele peale, ja see märk on igaühele
rohkem tuntud kui kirjutaja nimi.”
Gustav Vilberg, Kodumaal rännates III, lk. 36.
Gustav Vilberg Kirjutab Sõidust Pranglilt Aksile.
Sadamas on rohkem inimesi. Ühed parandavad paate, mootoreid,
teised talitavad kalasuitsetamise ahjude juures. Lühikesed
kõnelemised, kalurite seletus, et ikka ei pruugiks merele
minna, sest tuul on võrdlemisi vägev. Arvame, et niipalju
tuulepaastu ei maksa pidada ja meie valmistame minemiseks.
Meileantakse juhatusi, kuidas sadamast välja pääseda
ja varsti õõtsume jälle lainetel.
Eilsed piirituselaevad loovivad ikka veel saarte vahel. Teine nagu
peataks Aksi lähedal. Nii hea on erutust teha neile, kel
sisetunne ei ole kõige rahulisem. Võtame kursi ankrus
ioleva mootorjahi peale. Teisest jahist läheme kaugelt
mööda, sealt silmitsetakse meid binokliga, meie samuti
vastu, andes igasuguste märkide abil mõista, et asi on
meil &bdquo;klaar”. Kuid teisel alusel on tõsine kartus,
sest ranna seaduse järele võib alus igal pool purjetada,
ilma et tal pruugiks enese olemisest kellelegi aru anda;
jääb ta aga ankrusse, võivad piirivahid tulla
revideerima, mis laeval.Meie lähenedes sõidavadki
laevamehed meile vastu. Keri meeste seletuse järgi on see Saksa
alus. Üksteise kohta saades kisendab
tüürimees:”Haben Sie Fuselù” (kas teil on
puskaritù) – &bdquo;Miisù” kostab sealt vastu.
&bdquo;Ahaa, ei see esimest korda pole Eesti vetes”, otsustame,
aga enne, kui pikemalt saame kõnelda, on vahe meie aluste vahel
suur, nii et tuulega kõnelda ei maksa.
Gustav Vilberg, Kodumaal rännates III, lk.37- 38.

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=106

Ajalugu - Prangli. Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Prangli. Tallinn: Eesti Raamat, 1979
H. Gustavson, R. Malmsaar, E. Talström
/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [1]
Ihasalu ja Kaberneeme poolsaare mõttelisel pikendusel
trotsivad laineid viis saart, tungides ebaühtlase kivise keena
Soome lahte. Loodest alates on need Koipso (0,34km2), Rammu
(1,03km2), Aksi (0,54km2), Prangli (6,44km2) ja Keri (0,05km2).
Aegnalt, Viimsi poolsaarelt või Neemerannast paistavad nad
uudishimulikule silmale kitsaste tumedate viirgudena.
Kõikjal tabab silm igas suuruses, värvis ja kujus
rändrahne, nagu oleks kogu maailma kivid Pranglile kokku kantud.
Pranglit märgitakse ürikuis esmakordselt 1387 (Rango).
Saar asus tähtsa Tallinn-Narva merekaubatee ääres ja
saare all oli ankrupaik. Lennart Meri seostas Prangli
&bdquo;Varjaagide(st. viikingite) mere” nimega –nii
nimetasid idaslaavlased Balti merd.
Praegune &bdquo;Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”
seisab oma kohal alates 1848 aastast. Torni tuulelipul näitab
aastaarv 1860 tormist sasitud hoone remondiaega.
Kui Prangli saare lapsi oli veel 19.saj. keskel kodus
õpetatud, siis ...1869 avati siin kool.Jõelähtme
pastor ja kooliõpetaja Paul Loppenove oli agar vallakoolide
asutaja ja õpperaamatute autor. Esimesed koolmeistrid Johannes
Preiholm (kuni 1890) ja Jaan Krönström olid kohalikud mehed.
Viimane oli nii kirglik hülgekütt, et koolilapsed seda
ära kasutasid. Tarvitses vaid hommikul iitsatada, et rannas on
hüljest nähtud, kui tunnid katki jäeti.Koolimaja
ehitati 1900, enne õpiti talutaredes.
Prangli inimesi on peetud ikka ausateks ja külalislahketeks.
Vaanasti küsitud, kas saarel ka mõni asi ära kaob.
Öeldud vastu, et kuidas saab midagi kaduma minna – igal
tarbeasjal peremärk peal.Reageerimiselt olevat rannamehed
aeglased: &bdquo;Ainult kirpu on tarvis ruttu tappada, muidu
hüppab minema!” Seda siiski üksnes maal. Merel,
tavalises keskkonnas, polevat randlasest kärmemat olemas.
Kui vanasti käidi merel purjepaatidega, oli igal perel eri
värvi puri. Kui tuulest tuli puudu, võeti appi
käteramm. Esimesed mootorvened ilmusid saarele 20.saj. alguses.
Kalale läksid kõik, kel eluaastaid üle
kolmeteistkümne. Ning merele mindi kaks korda päevas. Oma
paadiga tuli kala ka Tallinna müügile viia. Talvel
korrastati võrke ja püüti hülgeid.Käidi
jää alt räime püüdmas, ettevaatuse
mõttes veeti kaasa eisdukki, pisikest jullat. Suuremate
julladega mindi suvel lesta püüdma, purjepaatidega aga
tavatseti käia kaugetel ja rasketel kalaretkedel.
Kui kala palju, tuli seda varuks soolata ja suitsutada. Paremad
turustamisvõimalused olid Tallinnas ja Soomes. Soolasilk oli
eriti minev kaup Helsingis ja Porvoos. Pimedal ajal tegeldi
salakaubandusega.Pranglilaste käest käis läbi algul
sool, pärastpoole piiritus.

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=106

Ajalugu - Vanad fotod Eesti Rahva Muuseumilt

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Ajalugu - Kaart aastast 1662

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

KAART AASTAST 1662

/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [1]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=106

Ajalugu - Eestirand

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

[1] foto Mart Arrak

/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [2]

Tekst mis asub "Eestiranna" kalmistul.

Siinse kalmu tekkeloost

Eesti rahva hävitamise eesmärgil alustasid okupandid
eestlaste sundkorras Venemaale küüditamist ka
mobilisatsiooni sildi all.
Viimaste Venemaale saadetute (17 laeva karavanis) oli ka Eesti
suurim kaubalaev A/L "Eestirand" pardal 3600- 4000 mobiliseeritut,
lisaks 23. aug. varahommikul viimastena laevale toodud 34 Eesti
reservohvitseri, kes olid varem tapikorras Venemaale saadetuist
kuidagi maha jäänud.
A/L "Eestirand" väljus Tallinna reidilt 24. aug. 1941. kell
10. Jõudes Keri tuletorni kohale tuli saksa lennukite poolt
tugev õhurünnak ja kell 15.15 sai A/L "Eestirand" kaks
tabamust, üks pomm langes teise trümmiluugist sisse,
läbis laeva ja lõhkes põhja all. Teine pomm
lõhkes lastiruumis asbestkottide ja inimeste keskel, mattes
rusude alla ja tappes kapteni arvates 40-50 meest. Laeval tekkis
paanika, vesi tungis trümmi, laeva vöör hakkas vajuma,
ahter tõusma. Inimesed hüppasid kabuhirmus merre, teised
pildusid tekile lastitud planke vette tabades varem
vettehüppanuid. Paljud haarasid lauad ja hüppasid koos
lauaga, saades suuri põrutusi ja jäädes
eelemärkusetuks.
A/L "Eestirand" kapten Boris Nelke peatas laeva ja koos venelasest
politrukiga käisid Keri tuletornis Tallinnasse telefoneerimas,
kuid vaatamata laeva rasketele vigastustele anti käsk Leningradi
poole edasi sõita. Kell 18.15 toimus teine rünnak Soome
tunnustega lennuki poolt, kes viskas ilmselt tahtlikult neli pommi
laeva kõrvale, piloot andis märku sõita Prangli
suunas.
Teine õhurünnak tekitas uue paanika. Mehed
nõudsid randa viimist, kuid vastuseks avas politruk koos vene
madrustega käsigranaatide kasti. Ähvardustest siiski
kaugemale ei mindud. Paanikat ja laeva vajumist nähes, viis
kapten Boris Nelke omavoliliselt inimeste ja laeva
päästmiseks A/L Eestiranna Prangli saare randa kuhu
jõuti 24. aug. 1941. kell 20.30.

Järgmisel päeval 25. aug. pommitas üks saksa lennuk
veelkord rannast umbes 300m. kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit
tabanud pommi panid laeva põhjale istuma, kus seisis kuni
1946. aastani, mil pukseeriti Tallinna Kopli lahte ja lammutati
vanarauaks.
Siia Prangli saare liivakaldale rajati "Eestiranna" kalmistu. Nelja
meetri kõrgusele lihtsale puuristile paigutati laeva
päästerõngas ja tekst "Eestirand" 24.08.41.
Esimesel päeval maeti Jaan Erm Tallinast ja 13 tundmatut
(puudusid dokumendid) samuti toodi

laevast ja maeti mitu kotitäit pommi poolt purustatud
inimjäänuseid.
Matusetalituse pidas Haapsalu õpetaja Kütt. Hiljem
uhtus meri veel laipu välja kes samuti

ühiskalmistule maeti.

Andmed pärinevad:

Erukapten M. Gronsbergeri ettekandes Omakaitse staabile (Viibis ise
laeval)
Elmar Pettai mälestustest brosüüris "Meresõda
Läänemere põhjaosas 1941-44" Stockholm 1988

(Viibis neil päevil Prangli saarel)

Viide wikipediale [3]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/eestirand1.jpg
[2] http://www.prangli.com/ùid=106
[3] http://et.wikipedia.org/wiki/Eestirand

Ajalugu - Püha Laurentsiuse kabel.

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Püha Laurentsiuse kabel.
[1]
/Siit leiad ka vanu Prangli fotosid/ [2]
&bdquo;Praegune Prangi kirik, Laurentsiuse kabel toodi saarele
1846-47 Johan Klamas Rammult Uuetoalt ja tema õemees Abram
Liljeberg Pirti s.... poolt, nemad tõid rohkemgi maju soomest
Sipoos valmis ehitatud, lahti võetult purjekaga
Eestisse.”
Harald Aksbergi mälestustest.
Prangli kabel ehk, nagu kohapeal lugeda võib
&bdquo;Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”, seisab oma
kohal alates 1848 aastast. Torni tuulelipul näitab aastaarv 1860
hoone remondiaega.
Gustav Vilberg kirjutab:
&bdquo;Kabeli ustel on ainult väikene puukepp kinnipidajaks.
Vanemalt mehelt, kes läheb teed mööda, küsisime,
kellelt võiksime luba saada kabelisse astumiseks.
&bdquo;Vottage kepp iest ja menge sisse,” vastab see meile. Ja
siis seletab ta, et neil kabel samuti alati lahti on, - vahest
tegevat ainult väikesed poisikesed orelile viga.
Kabel on puuehitus, madala torniga, seest lihtne nagu randlase
kodune elugi. Ümberringi aed munakatest, mida veeretanud kord
merelained. Lage surnuaed kabeli ees, kus enamasti lihtsad ristid,
mõni koguni laiast lauast, mille ülemisse otsa raiutud
ristitaoline moodustus. Mis aga iseäralik, on majamärgid
puust ristidel, sest Pranglis on, nagu igal pool randades, igal
varanduse omanikul oma märk, mis lõigatakse
kõigile asjadele peale, ja see märk on igaühele
rohkem tuntud kui kirjutaja nimi.”

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/kirik1.jpg
[2] http://www.prangli.com/ùid=106

Ajalugu - Prangli koolist

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Prangli koolist
Kui Prangli saare lapsi oli veel 19.saj. keskel kodus
õpetatud, siis 1869 avati siin kool.
Jõelähtme pastor ja kooliõpetaja Paul Loppenove
oli agar vallakoolide asutaja ja eestikeelsete õpperaamatute
autor ja ka Prangli kooli asutamine on tema teene. Esimesed
koolmeistrid Johannes Preiholm (kuni 1890) ja Jaan
Krönström olid kohalikud mehed. Viimasest
räägitakse, et ta olnud nii kirglik hülgekütt, et
koolilapsed seda nutikalt ära kasutasid. Tarvitses neil vaid
hommikul iitsatada, et rannas on hüljest nähtud, kui tunnid
katki jäeti ja kooliõpetaja, püss seljas, randa
tormas.
Koolimaja ehitati 1900, enne õpiti talutaredes.
(Heino Gustavson)

Ajalugu - Keri saar

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Keri

[1] Foto Mart Arrak

1719. aastaks sai valmis Peeter I käsul ehitatud majakas.
Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn.
Torni metellist pealisehitis on paigaldatud 1857 ning on pärit
Prantsusmaalt.
Keri rootsikeelne nimi on Kokskär. Aastatel 1906-1912
töötas majakas kohalikul maagaasil, samuti köeti
kõiki saare maju Kerilt leitud maagaasiga. Maagaasi kasutus
lõppes maaaluse väringuga, mis lõpetas gaasi
väljavoolu.
Keri majakas on muinsuskaitse all.
Aastal 2002 lahkus Kerilt majakavaht, viimane püsiasukas.
Vaatamata sellele on saare ehitised ja ehitistest leiduv
jäänud puutumata ja säilinud väga hästi.
Saare saun ja elektrisüsteem on endiselt toimivad.

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/img/keri7.jpg

Saare reeglid

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

TERE TULEMAST PRANGLI SAARELE!
Tere Prangli saare külaline !
Oled Pranglile alati oodatud kui Sa:

*

ei häiri saarerahva elu *

ei tee lõket *

austad looduskaitseala reegleid *

austad Prangli kiriku ja rahula puutumatust
*

toetad saare majanduselu *

loe ka igaüheõigusest siit [1]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=27

- Kuidas jõuda Pranglile ja mis mind seal ees ootab?

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

KUIDAS J&OTILDE;UDA PRANGLILE JA MIS MIND SEAL EES OOTABù

Dokumentaalfilmi Pranglist näed kui vajutad siia [1].
Kui hindad rahu samas ei soovi selle leidmiseks kaugele sõita
siis Prangli sobib sulle ideaalselt.Et sinna jõuda oleks vaja
kontrollida paadisõidu aegu siit [2] , helistada kapten
Ivarile nr:56488127 et uurida ega pole tormi ja kas paat ikka
sõidab, siis poole tunniga toimetada ennast paadi
väljasõidu ajaks Tallinnast Leppneme sadamasse [3] (kui
sul isiklikku sõiduvahendit ei ole siis leiad marsruuttaksode
ajagraafiku siit liini V2 haldab GoBus) meresõit kestab
60min. Kui soovid jääda pikemaks ajaks siis siit leiad ka
majutusvõimalusi. Saarele jõudmiseks on veel
võimalusi:
- meresüstaga
- jetiga Kaberneemest
- jahiga otse Piritalt
Sinul on suurepärane võimalus valmistada endale
meelepärane pakett kus antud teenused on üks osa, suundu
Broneerimise lehele.
Mida sa leiad Prangli saarelt ù
Prangli sobib ka linnuvaatluseks [4] Lisaks pikad inimtühjad
liivarannad [5], poe, söögikoha "Must luuk", ühes
hoones leiad arstipunkti-rahvamaja-postipunkti, kooli väheseid
sõbralikke põliselanikke, mõnda turisti ja
suvitajat nagu sina ise :), majaka, kajaka, kadaka ja
männimetsa, mõned kõrged piirivalve tornid, kirik
aastast 1848, kalmistu, gaasi lätted. Ideaalseks sekeldusteta
puhkuseks polegi rohkem midagi vaja.
Mõned soovitused ja kasulikud vihjed:
- Kui sul on töögraafik mis võimaldab tulla saarele
nädala sees siis kindlasti kasuta seda privileegi. Asi on selles
et postipaat Helge mahutab 36 reisijat ja suvekuudel kõik
suvitajad tulevad ikka reedel ja laupäeval ja kui kõik
korraga peale ei mahu teeb kapten Ivar tavaliselt lisareisi ja
sellega seoses pead võibolla paar tunnikest ootama.
- Kui plaanid jääda pikemaks siis kindlasti võta
kaasa sularaha kuna saarel pole pangaautomaati ega kaarditerminaali.
- kuna külateed on liivased siis jalgrattaga pole seal midagi
teha samas saar on piisavalt väike et saaks oma asjad jala
aetud.
- hoia saart puhtana, sadamas ja muudeski kohtades on selleks ette
nähtud prügikastid
- lõket tee selleks ette nähtud kohtades, teadagi miks
:)
- kuna külapoe käive on suht väike siis on hinnad
Tallinna poodidest natuke kõrgemad.
Võtmesõnad:
Tallinnale lähedal suhteliselt avastamata väike rahulik
koht.
tagasi avalehele [6]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=74
[2] http://www.prangli.com/ùid=91
[3]
http://www.regio.ee/ùop=body&id=24&marker=549023|6601857|Leppneeme%20sadam|symbol_circle_3d
[4] http://www.prangli.com/ùid=95
[5] http://www.prangli.com/ùid=50
[6] http://www.prangli.com/ùid=1

- Kullamäe legend

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

Üks legend pajatab mereröövlite saarest, kus elasid
röövlipealik Roobert ja tema abikaasa Leenu (rahvasuus
hüütakse naist veel tänapäevalgi ilusaks
Helenaks).
Lühidalt kõlab legend nii:
Mereröövlid röövisid rikkaid laevu ja viisid
varanduse saarele ning peitsid selle saare keskele. Varandust muudkui
kogunes ja sellest tekkis aja jooksul mägi - mida hakati hiljem
kutsuma Kullamäeks.
(Info pärineb 2003 novembri Viimsi teatajast artiklist
"Kullajaht Wrangö saarel" loo autorid on Enna Sirkel, Alar Mik)
tagasi avalehele [1]

Links:
------
[1] http://www.prangli.com/ùid=1

- Linnud

Wed, 21 Nov 2007 10:47:31 +0200

LINNUD

Aastail 1956 korraldati linnuvaatlusi (Gustavson, Malmsaar,
Talström 1979). Prangli saarel on loendatud ligi 40 liiki ranna-
ja veelinde ning 9 liiki värvulisi. Lindudest valdavad
naeru-,hõbe-, ja kalakajakad, jõgi- ja randtiirud,
tuttvart, tõmmuvaeras, punajalgtilder, hahk, liivatüll,
merisk, kiivitaja, koovitaja, põldlõoke ja
linavästrik. Läbirännul peatuvad Prangli rannavetes
luiged, haned, kosklad, aulid ja vardid. Seoses Natura 2000
võrgustiku loomisega koguti Prangli saarel andmeid
Linnudirektiivi (LiD) linnuliikide kohta. R. Ottesson ja I. Rootsi
registreerisid saarel ja rannikuvees 48 LiD liiki (Ottesson ja
Rootsi, 2003), kelle hulgas oli 3 LiD lisa I liiki. Need olid
järvekaur, mudatilder ja randtiir. Prangli saarel pesitseb
olulisel arvul rohukosklaid (12-15 paari) ja hahku (300-370 paari)
ning peatub rändel aule
Tekst pärineb Jaanuar 2006, OÜ Altakon Gruppi poolt
teostatud KELNASE SADAMA REKONSTRUEERIMISE KESKKONNAMÕJU
HINDAMINESEST.
tagasi avalehele